Ma tahaksin alustada Aabrahamist. Ta ei olnud esimene inimene aga Ta oli kedagi, keda Jumal kutsus ja kõnetas. Aabrahami nimetatakse USUKANGELASEKS. Tema kangelaslikkus ei seisnenud selles, et ta oleks olnud eksimatu inimene. Ei, ta eksis ja tegi mitmeid asju valesti. See erilisus seisnes milleski muus. See oli TEMA USK JUMALASSE. Mitte lihtsalt ükskõikne aktsepteerimine vaid USK (tõeline uks on aktiivne, valmis tegudeks). Usk on nähtamatute asjade tõelisus (Hbr.11:1). Ehk, sa võtad asju, mida sa veel ei näe ja käega katsuda ei saa, reaalsusena. Aabraham tegi seda. Jumal ütles:"Mine oma rahva keskelt maale, mille ma sulle näitan!" Ta hakkas liikuma "olematu maa" (ta ei teadnud kus see on, kas see on ja milline see on) poole. Miks? Kuna ta tundis ja usaldas Jumalat. Me saame uskuda kellessegi, keda me tunneme. Vastasel juhul oleme me suhteliselt rumalad. Ei piisa, kui inimesel on sinised silmad ja hästi jooksev jutt, et teda uskuda ja lõpuni usaldada. Meil peab olema mingi taustainfo isiku kohta. Nii on väga raske uskuda ka asju, mida Jumal on ütelnud või ütlemas (Piiblis või südames), kui me ei tunne TEDA. Küsimus on: "Kas Sa tahad tunda Jumalat?" Kui jah, siis on meil võimalus koos teele asuda. Sina, mina, Jumal, Piibel ja valmisolek õppida, muutuda, kogeda ja üllatuda.
Asume teele! Ja hea on meeles pidada, et Jumal ei kipu meid juhatama lühimat teed, vaid ta jätab rohkelt ruumi ka usule ja kahtlustele :)
Alustame reedel 3.septembril kell 19 (Kopli 5). Seekord eistame küsimuse "KUS ME OLEME?" Oled oodatud!
No comments:
Post a Comment