NOORTEKAS TÄNA KELL 19

Astume järgmise sammu. Täna vaatleme väikeseid valikuid ja otsuseid oma teel.

Väikeste sammudega ei saa üle kuristiku, küll aga mööda silda. Jeesus on sillaks patuse inimese ja Jumala vahel. 


Meie tänased sammud määravad meie saatuse.

Võimalus ka igasuguste küsimuste esitamise jaoks. Neid jatkub meil ma usun kõigil :))




Postituse lõpuks lihtsalt üks hea ülistuslaul Desperation Bandilt.

EDETABEL

6 kristlikku laulu, mida saad lehe paremas ääres asuvas küsitluses hinnata!!!

NOORTEKAS

SEL REEDEL KELL 19 NOORTEKAS (Kolpi 5). AVATUD KÕIGILE!

Sel reedel tavapärast noortekat ei ole. Oleme hoopistükkis Tallinnas Oslo Gospelkoori kuulamas ja osalemas ööpalvusel.

Järgmine noortekas reedel 1. oktoobril kell 19 Kopli 5. Astume järgmise sammu oma teel.

HEA MAA

Meie ellu külvatakse kõikjalt igasuguseid seemneid. Kui me nendele maad ja ruumi anname, siis hakkavad need kasvama ja vilja kandma.

Nii külvab ka Jumal. Jeesus rääkis tähendamissõna külvajast ja seemnest. Ta tõi välja neli erinevat maad.
Teeäärne maa - kõva süda

Kivine pind - süda, mis võtab asju kiiresti vastu, kuid tagakiusu pärast või muude survete tulemusena loobub sellest

Ohakane pind - süda, mis võtab sõna vastu, kuid laseb muredel, raskustel ja raha taga ajamisel seemne lämmatada

Hea maa - süda, mis võtab sõna vastu ja kannab head vilja

Ole hea maa Jumala Sõnale!

Eksinud

Jeesus on tee!

SAMM 2 - KUHU MINNA? (Suur pilt)

Eelmisel korral me kaardistasime oma asukoha. Me mõistame täna Jumalat nii palju või nii vähe.  Minu südame olukord on selline. See on iseenese tundmisel küll vaid killuke. Taavet, kes käis koos Jumalaga, koges imelisi asju, oli mees Jumala südame järele, palub - Katsu mind läbi, Issand, ja proovi mind, sulata mu neerud ja mu süda! (Ps.26:2) Meie süda on petlik, nii et me isegi vahest ei saa aru, mis ja kes me oleme. Selleks vajame Jumala Püha Vaimu valgust.

Aga täna me võtame järgmise sammu – Kuhu minna? Me oleme teekonnal ja teekond ei ole punkt A vaid liikumine punktist A punkti B. Kuid esmalt tuleb paika panna, mis on see punkt, kuhu me tahame jõuda.

TOM-TOM on vahva asi. Sa sisestad Talle sihtkoha ja lähtekoha ja ta hakkab sind juhatama. Pööra vasakule, mine otse, läksid teeotsast mööda, keera ringi. Sarnane on ka meie elu. Me ei saa küll valida ilusat naishäält või mahedat mehe häält, vaid peame leppima Jumala kõnetamismoodustega (ja neid on palju).

Kuidas Jumal meid kõnetab?

Ta teeb seda läbi teiste inimeste, läbi Piibli, läbi ilmutuste, läbi tunnetuse ja veendumuste, mis ta su südamesse paneb, läbi unenägude .... Püha Vaim annab märku: Ära nii tee, kasuta aega targasti, otsi mind, loe Sõna, ma tahan Sind õnnistada, ma tahan sind varustada, kui sa nii jätkad saab kütus otsa jne.

Aga kõik on kasutu, kui me pole määranud SIHTKOHTA.

KUHU ME TAHAME JÕUDA?

Seekord tahaksin vaadata nö SUURT EESMÄRKI. Meie valik on TAEVAS või PÕRGU. Kõik, kes mingit muud varianti (sihtkohta või selle puudumist) loodavad, need petavad iseendid. 

Jumal lõi inimese igaveseks ja plaanis inimest igavesti elama koos Iseendaga. Inimene rikkus selle osaduse, sest patt ja mäss ei mahu Jumala täiusesse. Mässaja – Lutsiferi jaoks – valmistas Jumal tulejärve (sama saatus tabab ka neid, kes on pattu teinud ja pole Jeesuse lunstust vastu võtnud). Et inimesed ei peaks olema igavesti lahutatud Jumalast, kinkis Ta inimestele tee – Jeesuse, kes maksis patuhinna ja KÕIK KES USUVAD JEESUSESSE, KUI PÄÄSTJASSE JA ISSANDASSE ning kes seda oma suuga tunnistavad, need saavad päästetud igavesest hukatusest ning nednde osa on TAASTATUD OSADUS JUMALAGA.

Rm 10:9 Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse

Igavene osadus (elu) koos Jumalaga on kindlasti lõppsihtmärk ja seda ei tohi me kunagi unustada. Ükskõik kui ahvatlevad mingid vahepeatused ka poleks, kui nad juhivad meid lõppeesmärgist kaugemale või kõrvale, siis tuleb neid eirata ja sealt mööda sõita. KUHU SA TAHAD JÕUDA?

Kui Sa oled piisavalt veendunud oma soovis jõuda taevasse, siis tuleb see eesmärk lukustada ja sellekson oma elu Jumalale andmine (päästmine, ristimine, Jumala tahte järgi elamine). See näitab, et Jumal ei ole meie jaoks lihtsalt vahend oma elu paremaks äraelamiseks, vaid Jumal ongi meie elu.

Piibel räägib kahest teest. Mt.7:13-14 Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on
tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt
sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.

Lai värav ja tee on meie elu osa siis, kui me laseme asjadel minna nagu nad lähevad. See maailm on kaldu patu poole. Kitsas tee on teadlik valik Jeesuse kasuks. Ainult Jeesus on värav teele, mis viib igavesse ellu.

Jumala igatsus on see, et me valiksime sihtkohaks elu ja õnnistuse, mitte surma ja needuse. Ning me peame meeles pidama ka seda, et sihtkoha valimine määrab ja kujundab meie elu juba täna. Jumalaga koos on taevas meie sees juba TÄNA!

SIHTMÄRK LUKUSTATUD!

Tähendamissõna kadunud lambast

KEDA SA TEENID?

Rm.12:1-2
Nüüd vennad (ja õed), kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus. Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge uueks meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.


Rm.6:13
Ärge loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale


Selles maailmas on meil valida kahe valitseja vahel – selle maailma vürst saatan (kes on tapja, varastaja, valetaja, süüdistaja, hävitaja) ja maailma Looja ja valitseja, elav Jumal (kes on Armastus). Arvamus, et ma olen ise oma elu peremees on vaid üks helesinine vale. Kuulus Bob Dylan laulab sellest juba laulus „We got a serve somebody“ (vaata lisatud Youtube'i linki, kus lugu esitab Bluesimamma Etta James).

Saatan pakub: „Tee selles elus, mis tahad. Kord igavikus oled seal ja teed seda, mida mina tahan!“
Jumal pakub: „Alistu mulle! Loobu oma pattudest! Võta vastu minu lunastus ja järgne mulle! Ma tahan, et Sa oleksid kord igavesti minuga seal, kus pole pisaraid, kahtlusi, kurjust ega ebaõiglust.“

Me oleme täna nagu tööriistad. Tööriist ise ei tee kuigi palju. Kõik sõltub, kelle käes tööriist on. Nii on ka Sinuga. Kelle käes Sa oled? Kas sa annad ennast Tema kätte, kes soovib hävitada ja lõhkuda või Tema kätte, kes ehitab üles ja taastab.

Miks teenida Jumalat? Sellepärast, et ta käsib? Et mitte põrgusse minna? Ei! Sellepärast, et ta on meid nii palju armastanud.

Üks lugu räägib ajast, kui tegeldi orjakauplemisega. Üks rikas mees sattus sellisele orjaturule ja silmas üht naisorja ja tal hakkas tast hale ning ta ostis naise vabaks. Ta maksis hinna, kuid ütles naisele, sa võid minna. Sa oled vaba. See halastus tähendas selle naise jaoks aga nii palju, et ta ei soovinud minna, vaid ta tahtis oma lunastajat (välja ostjat) teenida. Vabatahtlikult.

Jumal ei soovi, et keegi Teda teeniks ja Temaga käiks hirmu või käsu pärast. Ta on loonud meid selleks, et meid armastada ja et meie vabatahtlikult Teda armastaks ja teeniks.

See on meie tänane võimalus ja eesõigus!

ÕIGED VAHENDID

KAS SEE KÕIK KUULUB KA MULLE?

Me kuuleme sageli jutlusi, loeme Piiblist, kristlikust kirjandusest, kuuleme tunnistustest jne. kui imelisi asju Jumal teeb ja kui hea ja vägev Ta on. Vaevalt, et me kahtleme nende lugude tõelisuses, kuid seda, et need võiksid kuidagi ka minu elus ilmneda ei suuda me sageli uskuda.
Tema võis ju terveneda, kuid minuga on lood teistmoodi. Tema võis ju saada Püha Vaimuga täidetud, aga mina ei saa iial. Tema võis ju kogeda üleloomulikku Jumala puudutust, kuid mina ei koge kunagi midagi sellist.

Piiblis on öeldud, et Jumal pole erapoolik. See tähendab, et Sa oled Tema ees samal positsioonil, kui Aabram (kellest sai Aabraham), Mooses või Saulus (kellest sai Paulus). Jumal kohtas neid ühel erilisel moel ning neil oli valik, kas uskuda Teda või mitte. Kui nad olid Jumala tee valinud, siis oli neil korduvalt põhjust küsida ja kahelda, kas nad ikka said asjadest õigesti aru. Äkki oli see mingi meelepete. Kuid nad jäid ustavaks ja nad uskusid oma Jumalat lõpuni ja nad said kätte selle, milleks Jumal nemad oli kätte saanud. JA SEE ON KÄTTESAADAV SAMAMOODI MEILE KÕIGILE!

Me ei saa kätte seda, milleks Jumal Aabramit, Moosest või Saulust kutsus. Me ei saa kätte seda, milleks Ta meie sõpra või sõbrannat kutsus. Meie vallutada on MEIE ENDI „TÕOTATUD MAA“ ja see on Sulle parim. Sa ei pea olema nagu Mari või Jüri. Sa ei pea isegi mitte oma pastori moodi olema. Sa oled SINA ISE (oma veidrustega). Kuid oluline on, et Sa armastaksid ja otsiksid Jumalat. Kõik muu tuleb peale selle.

„OTSIGE ESMALT JUMALARIIKI JA TEMA ÕIGUST, SIIS SEDA KÕIKE ANTAKSE TEILE PEALEGI!“ Mt.6:33

Ja kurb on, et see „seda kõike“ on just see, mille pärast nii mõnigi kord Jumal jäetakse ja maailm valitakse. Ja siis võib vahest olla hilja teada saada, et selles maailmas võib olla ajutiselt „seda kõike“ kuid ilma elava osaduseta Jumalaga pole sel rohkem väärtust kui tolmul meie voodi all.

See, mida Sa Piiblist loed, see mis on tõotatud Jumala rahvale, see on kätte saadav ka Sulle! Muidu võiksime Piibli nurka visata, sest see poleks tõde. Kuid see on kätte saadav mitte Sinu vaid JUMALA TINGIMUSTEL!!!

PALVE AEG

Jumal teeb väikesest suure

OLEN VABA

Imeline lugu sellest, kuidas Jumal vabastab ahelatest ja elust, kust ei ole inimlikku väljapääsu.

MIS ON ÜLISTUS?

Kas ülistus on vaid tund või paar pühapäeviti koguduses? Kas mu elu, minu mõtted, minu sõnad austavad Jumalat. Kas minu koolielu, koduelu, tegemised sõpradega on midagi, millest tunneb Jumal head meelt? Kas minu mõttemaailm on täis õigust ja puhtust, kas see ülistab Jumalat? Natuke ebamugavad küsimused, aga samas väga olulised.

Jumal muuda mu iga päev, iga hetk SINU ÜLISTUSEKS!

SAMM 1 - KUS MA OLEN?

Kui Sa oled eksinud, siis on Sind väga keeruline leida, kui sa ei suuda määratleda oma (ligikaudsetki) asukohta. Kui Sa oled haige, siis on väga keeruline Sind aidata, kui ei ole kindlaks tehtud, mis Sul viga on.

Täna me esitame selle küsimuse suhtes Jumalaga. Kus me oleme?

1.Mo.3:8-9Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele. Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: "Kus sa oled?"

See on pilt inimajaloo kõige traagilisemast seigast. Inimene oli suutnud ära vussida midagi täiuslikku ja tõelist. Ja see ei olnud traagiline mitte ainult inimese jaoks, vaid ka Jumalale, sest TEMA LÕI MEID SELLEKS, ET MEID ARMASTADA JA ET MEIE VABATAHTLIKULT TEDA ARMASTAKSIME. Valides teda kõigi teiste ahvatlevate pakkumiste vahel.

Nüüd olid Eeva ja Aadam teinud pattu. Rikkunud täiusliku osaduse Looja ja loodu vahel. Ning esimest korda tundsid nad vajadust peita end Jumala eest. Nad olid hea ja kurja tundmise puust söönud sooviga SAADA TARGAKS. Nad hakkasid nägema head ja kurja, kuid nad jäid siiski piisavalt rumalateks, kui arvasid, et põõsas varjab neid Jumala eest. Jumal teadis nende tegu. Ta teadis, kus nad on aga ta hüüab siiskis: "Aadam, kus sa oled!"

Miks on oluline mõista, kus ma täna olen?

Selleks, et osata valida õige suund teha õige järgmine samm.

Kui ma arvan, et ma olen õige, mul on Jumalaga kõik korras, ma olen maailma parim inimene ja Jumalal on iga minu mõttegi üle hea meel, KUID .... tegelikult olen üks ennastpettev ülbik, kellel pole väiksematki Jumala tundmist, vaid kes on õppinud mõned Piiblisalmid pähe, teinud läbi teatud religioossed toimingud ja arvan, et sellest piisab. Siis selles OMA ÕIGUSES jätkan ma teiste hukkamõistmist ja enese õigustamist ja see viib mind Jumalast aina kaugemale ja kord kohtudes Jeesusega saab üllatus olema suur. Sellises olukorras enese objektiivne nägemine võib teha haiget (meile ei meeldi näha oma puudusi), kuid see juhib meid alandlikult Jumala ette. Selleks, et tema aitaks meil meie elu, meie südant ja meie hoiakuid muuta. Sest vastasel korral ma ei jõua pärale.

Vastupidine näide oleks peaaegu sama õnnetu. Kui me oleme Jumala ees õigeks saanud, meile on andestatud meie minevik, meid on varustatud ja täidetud ülevalt nii olevikuks kui tulevikuks, aga me ei suuda seda uskuda ja seda vastu võtta ning elame kerjustena olles KUNINGALAPSED.

Minu ja ma usun, et Jumala küsimus on täna meile kõigile: "Kus me täna oleme?"

Ükskõik kus me oleme. Kas me avastame end Aadama moodi põõsa taga peitmas. Kas me laiame ringi nagu "õiged mehed", kuigi tegelikult oleme pimestatud ja meid ootamas ees süüdimõistmine ja aiast välja viskamine. Oleme me kahtlevalt aia ääres luusimas ... me oleme kõik väga erinevates kohtades. Sõltumata meie tänasest olukorrast on oluline üks asi -  Kas sa tegelikult tahad õiget teed käia? Kas sa tegelikult oled valmis muutusteks endas ja enda ümber? Kas sa tegelikult huvitud Jumala tahtest oma elu jaoks? Kui see on olemas, siis ei pidurda Sind miski SAAMAKS KÄTTE SEDA, MILLE PÄRAST JEESUS SIND KÄTTE ON SAANUD. Ehk Sa jõuad kohale. Sa ei jäta pooleli ega hääbu kuskil kahtluste soos..

Mõistmine, kus me täna oleme, on vajalik selleks, et edasi minna! 

Palveta ja loe Jumala Sõna ja Sa hakkad nägema endas ja oma suhtes Jumalaga tahke, mis on olnud seni sinu jaoks varjatud. 

ALGUS

Igal asjal on algus. Nii ka igal teekonnal. Kust me tuleme? Kuhu me läheme?

Ma tahaksin alustada Aabrahamist. Ta ei olnud esimene inimene aga Ta oli kedagi, keda Jumal kutsus ja kõnetas. Aabrahami nimetatakse USUKANGELASEKS. Tema kangelaslikkus ei seisnenud selles, et ta oleks olnud eksimatu inimene. Ei, ta eksis ja tegi mitmeid asju valesti. See erilisus seisnes milleski muus. See oli TEMA USK JUMALASSE. Mitte lihtsalt ükskõikne aktsepteerimine  vaid USK (tõeline uks on aktiivne, valmis tegudeks). Usk on nähtamatute asjade tõelisus (Hbr.11:1). Ehk, sa võtad asju, mida sa veel ei näe ja käega katsuda ei saa, reaalsusena. Aabraham tegi seda. Jumal ütles:"Mine oma rahva keskelt maale, mille ma sulle näitan!" Ta hakkas liikuma "olematu maa" (ta ei teadnud kus see on, kas see on ja milline see on) poole. Miks? Kuna ta tundis ja usaldas Jumalat. Me saame uskuda kellessegi, keda me tunneme. Vastasel juhul oleme me suhteliselt rumalad. Ei piisa, kui inimesel on sinised silmad ja hästi jooksev jutt, et teda uskuda ja lõpuni usaldada. Meil peab olema mingi taustainfo isiku kohta. Nii on väga raske uskuda ka asju, mida Jumal on ütelnud või ütlemas (Piiblis või südames), kui me ei tunne TEDA. Küsimus on: "Kas Sa tahad tunda Jumalat?" Kui jah, siis  on meil võimalus koos teele asuda. Sina, mina, Jumal, Piibel ja valmisolek õppida, muutuda, kogeda ja üllatuda.

Asume teele! Ja hea on meeles pidada, et Jumal ei kipu meid juhatama lühimat teed, vaid ta jätab rohkelt ruumi ka usule ja kahtlustele :)


Alustame reedel 3.septembril kell 19 (Kopli 5). Seekord eistame küsimuse "KUS ME OLEME?" Oled oodatud!